Esimene nädal
Muah!
Olen vahepeal märkmikusse tublisti kirjutanud, seega Tanel, sorri, aga teksti tuli ikkagi üle ootuste palju. Kui ei jaksa, ära loe :). Et ise aru saada, mis päev hetkel on, kirjutan päeviku versiooni, kuupäevadega.
24.10.2012
Reisile head teed soovides murdis Tallinna Lennujaama
kohvikutädi mu pangakaardi pooleks. Nokkis pinsettidega poolikud tükid masinast
välja, tagastas tuima näoga teatades „Joogid võite tasuta võtta!“ No card, no
cash, no money!
Saatjaskond Kadi, Sten ja Silver said lennujaamas käia 2
korda tänu Kaspari suurtele hügieenipotsikutele, mis paraku turvanaistele ei
meeldinud. PS! Batmani vööpannal näeb metallidetektoris eriti cool välja.
Peale 3 eurost teed, 5 tundi Düsseldorfis, tohuvapohu
Ryanairi kliendivaenulikus lennunduses saabusime lõpuks Malagasse. Teekond
lennjaamast Malaga linna Pink House hostelisse möödus GPS’i abil vaid väikeste
kõrvalekalletega. Let the trip begin!
25.10.2012
Paduvihma saatel lendlesime bussijaama, Tarifa siit me
tuleme! Hipaania keele õpikud, AITÄH Tanel!, tegid isegi tee ja kohvi tellimise
teenindajale täiesti arusaadavaks. „Uno cafe, con leche, por favor“. Uue Tarifa
kodu parklas tekkis äratundmisrõõm, tegime eelmine aasta samal ajal samas kohas
putru bussipliidil, liikudes tuppa vaatab meie korteris vastu 8 näljase näoga
inimest, chili con carne uute tulijate poolt on lukku löödud.
Osades:
Kata, Kaspar – uued saabijad
Tom – ALOHA boss
Aive – Tomi pruut
Giffi – Beagle, koer, maailma ilusaim, aga totu
Paavo – Tomi sõber, paigaldab vanuritele hädaabinuppe
Kaido – Pereisa, töötab valdavalt Hiinas, iga teine lause
algab „ükskord seal Hiinas“. Mõistab meie tögamist õnneks väga hästi.
Mari-Liis ehk Mann – Kaido tütar, surfab ja iluvõimleb
Abram Klaus ehk Poiss – Kaido poeg, valdavalt supleb
lainetes ja joob Actimeli
Enda latti alla laskmata teeme peale linnatutvust ja
õhtusööki koduse tequilaringi. Kella 2’ks öösel oleme sunnitud üheks ööks
kolima Eesti purjelaudurite residentsi, kes lahkuvad öise lennuki peale,
leppides meiega kokku ostu-müügi tehingu kasti veini kohta. Kerge mänglevusega
saab 12 eurosest alghinnast reaalsuses 5 ja Kaido arvab, et peaksime talle
autot kauplema minema.
26.10.2012
Silmad lahti, vaade lauale, minu telefon suures lombis ja pilditu.
Nutumaitse suus kitkume ta juppideks ja viime enda koju lambile kuivama. Öösel
oli vihm otsustanud horisontaalis aknast sisse sadada. Läbi vihmasaju veinikast
kaenlas koju tormates teeb tuju paremaks just valminud hommikusöök.
Kaspari peenikesele kehale osutus meie pere kalipso ideaalseks
kehakatteks, punt kokku ja laintesse hullama. Kadestamiseks: meie korterist
veeni on 150 meetrit J.
Õhtuse frikadellisupi ajaks kulutame ennast korraliku
linnajalutuskäiguga, koer Giffi magab juba tunde rammestunult. Parim donatsi ja
nutellasaiakohvik on sisse õnnistatud!
Soodne kast veini ja Paavo brändi leiavad tee meie makku,
linna minekuks astuvad läbi veel teised eestlased. Erkki sõbrannaga ja Ahto
tütardega. Sõbranna tundub meid umbusaldavat....loodame, et näeme hiljem ta
naeratust. Muidu vaiksest vanalinnast leiame ootamatult peotänava/nurga, kus
rahvas liikleb külg külje kõrval. Tequila! Saatuse tahtel jalutan peale kõikide
baaride külastamist üksi koju, väikeses linnas pole öösel kodu leidmine sama
lihtne kui päeval. Eksimist tunnistades liigun algpunkti ja hakkan uuesti
minema. Koduuksel lillepotis võtme jahil tuhlates kohtun teistega. Koos oleme
siiski sunnitud Tomi üles ajama, võtme leidmine käib üle jõu. Loodame, et Tomi
unine viha lahtub hommikuks.
27.10.2012
Äratuseks on kogu bänd kogunenud elutuppa, et jälgida
viimaste öiste saabujate ärkamist. Päris piinlikud hetked. Kalipsod selga,
lohed kotti, randa. Läbi lainete merele pääsemine tundub päris tricki tegevus,
hakkan Kasparile lohe lennutamist õpetama. Poleks arvanudki kui pingeline töö
see võib olla, aga Kaspar võtab õppust peale paari lendu, mille sooritame
kahekesi poomi küljes rippudes.
Üritan ikkagi ise ka merele pääseda, kuid korduvad lauakaotused
ja liitreid vett maos ning kopsudes viivad motivatsiooni kiirelt nulli. Kui süda
soolast enam paha pole, saab uuesti proovida. Kohtame rannal Ema Krimmi,
ropendav ja vihane versioon. Üritame tulevikus temast pilti teha, over-equipped
Mom.
Kaspari ja Paavoga (Pavo on hispaania keeles kalkun) teeme
Very Happy Hour baaris cupitod ja jookseme kokku eestlasest Kairiga. Ta elab
siin poisssõber Pepe’ga juba 3,5 aastat. Kairi tutvustab kohalikke ööklubisi,
kuid kuna need avatakse siin alles kell 3 öösel, pole me sinna veel sattunud ja
tegelikult kahtlen, kas üldse on mõtet. Igaljuhul teame nüüd, kus need asuvad.
28.10.2012
Sõit UK’sse, kuningannat pole kohal. Huvitav, millal ta oma
armsale Gibraltarile viimati lehvitamas käis. Täiesti uskumatu on selle saare
lennujaam – liiklus autodele ja jalakäijatele suletakse kui British Airways
maandub. Piloot peab raske jalaga pidurdama, et enne veepiiri pidama saada.
Maksuvabadus paneb silmad särama – soodne tequila ja
tubakas. Gibraltari tuntuim atraktsioon on kindlasti ahvid, keda on mäe otsas
tohututes kogustes. Esimene tegelane sammub vastu juba vanalinna servas, meie
esialgu rõõmsad näod muutuvad paanikas karjuvateks kui pärdik hüppab tugevate
kätega sikutades kinni Manni pluusi ja pähklipakki enda valdusesse kisub. Peale
Kaido sama agressiivseid jalaviskeid ahv taandub, kuid jätab jälje Kaido valvsusele,
kes ülejäänud päeva meid närviliselt tagant utsitab ja keelitab.
Trammiga mäkke, jala alla on plaan, ahvide kartuses nuumame
ennast kotis lõhnavate banaanidega.
Algselt täiesti hirmuäratavana tundunud tegelased muutuvad
suurtes kogustes täiesti mõistlikeks, eriti armsad on emmed oma minibeebidega.
Inimesed küll nii loomulikult oma lapsi ei hoia. Ilmselt ka ei otsi tavaline
eurooplane nii loomulikult kirpe oma kaaslase karvadest. Ettevaatlik tuleb
olla, Wild animals siiski. Üks väike tüdruk saab hammustada äkiliste liigutuste
tagajärjel, veri väljas.
Pannes naisele pähe pähkli kahepoolse teibiga, saab temast
ideaalnaine peale ahvide kraapimist pähkli kätte saamiseks. Ehk Paavo unistus
ideaalnaisest – poolearuline.
Pühapäeva õhtuti on ECO Centeris live bänd, pitsa ja veiniga
naudime kohaliku naisvokaali imekspandavat häält. Püstine aplodeerimine
eestlaste poolt garanteerib Kasparile tädi sooja ja suure kallistuse.
Reelika ja Silveri kingitud Hispaania keele õpikus (1000
kõige olulisemat sõna) on parim ja vajalikum lause: Te olete oma vanuse kohta
liiga paks“. Peale häid pitsasi ja hommiku/õhtusööke võib seda vabalt minuga
tutvudes öelda.
29.10.2012
Tuul puhub Levante suunalt, maja ees pole mõtet lohet üles
panna, suundume parema spoti otsingutele. Valdevaqueros it is. Olud on
keerulised, sõit suunaga merele, puhanguline tuul. Mann teeb kiired katsetused,
mille tulemusena loobun vette minemisest.
Randa saabub kõigi surfarite EMA, Krimm. Selgitamaks tema ja
ta 2 turvamehe päritolu käime kordamööda nende lohede keskel seismas ja
kuulamas. Leedu või Ukraina, idaplokk igatahes...eriti arvestades
trügimistaktikat parklas. Ema kihutab vees, arusaamatu kalts sabas ripnemas,
kaotab laua, kamandab kohaliku jüngri päästeoperatsioonile. Tom kihutab
videokaameraga kohale, Ema on lindil!
Kadiga oleme kokku leppinud Skypeõhtu, mis on päris aeglane,
arvestades, et meie korteris teeb 1 telefon wifit 8’le seadmele. Tehnika pole
selle reisi teema, iga päev kuivab lambil midagi, kaotused on tabanud kõiki.
Eriti kurb, et Tomil fotokas lausa ära varastati. Win-win, minu telefon hakkas
tööle.
Kuritegevus on teemas, Erkki auto tehti lohedest öösel
tühjaks. Tegevusjadast käis läbi varas, poisikestest turvameeskond, proov
röövida veel üht eestlaste autot, kokkulepe pätiga, 50 eurot valuraha. Varustus
on jälle autos!
30.10.2012
Pannkoogid, vihm, märkmik, arvuti. Päev ECO Centeris ökointernetiga,
oavarrest tulev ladin ei võimaldanud tunde koju liikumist. Kaido pere asub täna
teele Eestisse, meid jääb nüüd 5.
31.10.2012
Päikese ja veini saatel alustame Kaspariga teed miljonäriks
saamise poole. Olles korteri köögis ringitõstmise tulemusena korraliku pardaki
korraldanud võtame EMT Appmiljonäri idee linti. Viimased kaadrid filmime
kodutoidupoes SuperSol, Eestis oleks ilmselt ammu terve G4S kohal kaamerat
kangutamas. Paavo EMT aegsete tutvuste abil lennutame video Youtube’ga sekundi
pealt hiljaks jäädes EMT kanalitesse.
Halloween, tuju on ülev, äratame Tomi ja Aive. Millegipärast
peetakse meie pundis parimateks kostüümideks plaastreid täis nägu ja
puuviljavõrke mütsidena. Team Nelly asub linna vallutama. Edasine on naguke
segane: kaotatud ja samas leitud sõbrad, tantsud, inimesed.....midagi veel.
Õhtu kaotused – miinus ühed prillid, kahed tubakapaberid ja Iphone.
Seoses Kaspari telefoni kadumisega on läinud ka peaaegu kõik fotod esimesest nädalast :(.
Mõned siiski:
Palun olla faktides täpne. Tom on siiski Alohas rasta :P... Boss.
ReplyDelete