elust......ja seiklustest!

Kauaoodatud emotsioon valjusti kriiskava muusika saatel ülerahvastatud bussis kihutades sai teoks kui liikusime rannast Margaosse rongi peale. Margaos on jälle keskkonnavahetus, rongijaam meenutab pigem Euroopa kesklinna oma valgusmänguliste purskkaevudega, natuke juba ootame, et jõuaks jälle päris Indiasse. Rongidega on veider, kirjade järgi peaks rahvast puupüsti täis olema, aga juba meie kupees on 8'st kohast 5 vabad. Üritame oma ühele kaaslasele durakat õpetada, aga nagu tavaks saanud, siis käib see kohalikel üle loogika. India inimestest on vähesed levialas ja mõistmine pole alati nende teema. Jõuame Karnataka maakonna pealinna Bangalore'i. Olles sisse checkinud hotelli võtame sama kiirelt kotid ja lahkume. Töötajate omavahelised valjud vaidlused, kiire rahaahnus ja tuuseldamine ajavad lihtsalt vihale. Järgmise hotelli otsingul jõuame hoopis Mysore bussile. Parim valik, mis teha saime! Linna jõudes on kohe sõbralikum tunne, toidupoes kohtume kohe riksajuhiga, kes meid p

Aasia reisi kolmanda nädala alguseks tulime Mumbaisse, et kohaliku tuttava kaudu saada maailma suuruselt teise linna kohta kiirem ülevaade kui seda ise suudaksime saavutada. Võiks öelda, et jube hea tuttav kui hotelli ukse ees teda oodates arutame, milline ta võiks välja näha. Pehmemat sorti ärimees saabub autojuhiga ja haarab meid kaasa. Rõõmsa olemisega ema töökaaslase Adityaga saame kiirelt jutu peale. Aditya autojuht sõidutab meid mööda linna, käime ka esimeses äri moodi tehases, kus Aditya toodab siseviimistlusplaate, mis on megailusad. Pidev läbiv küsimus iga 15 min tagant on, kas olete nüüd juba näljased. Elu nagu kuningakassidel, autojuht ootab kuni einestame kohalikus uhkes buffees. Aditya lahkus tekitab soovi kellelegi samamoodi head teha, kellegi lapsele, sõbrale...kellelegi, kes vajab Eestis abi. Suure osa Mumbai ajast veedame omapäi, 1 vaatamist väärt koht on kindlasti Dhoby Ghat Loundry. Pesula, mis asub südalinnas lageda taeva all ja koosneb kivist boksidest, kus me

Tere Indiast, oleme tänaseks veetnud siin 2 nädalat. Hope you enjoy reading, because we enjoy the time spent here :). Esimesed 5 minutit Indias: kuulus Bollywoodi staar nimega Kathrina - kuulsus, mis hakkab mind saatma igal sammul; joint taksojuhtidest vendadega, kes 20 km läbimiseks roolimeest vahetavad; tõdemus, et Diwali on oma töö teinud, pole ei voodit ega transporti. Kiire põgenemine Rishikeshi. 6 tundi hiljem oleme maailma joogapealinnas, teekonnal vaid KAOS: kitsed, lehmad, hobused, koerad, transpordivahendid vedamas mida iganes ja iganes suuruses, ridamisi putkasi sama kaubaga, puu külge seotud peegliga habemesalonge, tont teab, mis ärisi....seda kõike prügi, sitapätside ja kus iganes sõitvate asjade rägastikus. Huvitav, kas autokoolis õpetatakse, et kui näed, et ei mahu, siis anna signaali ja mine. Rishikesh asub Himaalaja jalamil, seal kust Holy River Ganges algab. Arusaamata, kus me päriselt oleme veab prantslastega, kellega koos saabume hotelli, mille ukse tagust valva

Ühel töökal päeval saatis Kerstin mulle Skypes lingi, et kuule Garage48 üritus Valgevenes, lähme? Süvenesin kirjeldusse täpselt 2 minutit ja vastasin talle, et muidugi. Ja see oligi kogu info reisi kohta. Ei, siiski teadsin, et majutus on olemas, viisa organiseeritakse, bussiga minnakse, reisi raames toimub Garage48 event. Garage48 tähendab, et kogunevad programmeerijad, turundusinimesed, disainerid ja kõik vajalikud tegelased, keda on vaja uute startuppide/rakenduste loomiseks. Reede õhtul tehakse esmased ideede ettekanded, ehk kõik, kellel on mõte, mida nad sooviksid hakata arendama, räägivad sellest 90 sekundit ning kui leidub vähemalt 4 inimest, kellele sama mõte meeldib ja suudetakse katta nii programmeerimisvajadus kui disain/turundus... hakatakse idee kallal vaeva nägema. Programmeerijad teevad tööd praktliselt 48 tundi jutti, et saada rakenduse prototüüp valmis pühapäeva õhtuks, millal žürii hinnanguid jagab. Lõpus on esitluse pikkuseks 3 minutit, seejärel valitakse võitja