elust......ja seiklustest!

Ema ja Valloga ammu plaani võetud Sitsiilia reisi eelõhtul tundus ideaalne plaan minna Tallinnas Ali ja Hannese sünnipäevale kuna lend on alles kell 13 päeval. Emaga paar päeva varem juhuslikult vesteldes tuli õnneks! teemaks väike lisadetail. Lend on Riiast. Mõtlesin, et äkki läheks bussiga Pärnusse, sealt Riiga jne. Aimates peo kulgu, olin eos valmis raskeks reisi alguseks. Aplaus emale, kes ütles ohates “kui sa niiväga sinna peole minna tahad, lenda Riiga”. Olin valmis noomituseks:”Mida sa tõmbled , ole kodus ja lähme värske tervisega lennule.” Tekkis veidi printsessi tunne. Otse sünnipäevalt Tallinn-Riia lennule. Sõidame Milanosse ja sealt Trapanisse. Unustan kui uskumatult kliendivaenulik ettevõte Ryanair on. Jumala eest, ärge pange inimesi ilma lisatasuta kõrvuti istuma, jumala eest muutke oma pagasipoliitika ulmeliselt keeruliseks ja tülikaks, ikka mängige suurepärast pasunakoori kui lend maandub õigel ajal, ikka sundige oma pardateenindajaid loteriipileteid müüma.

Hulkuri vanemad on rabanud 3.5 aastat, aeg oli võtta aeg maha, koos. Algsest otsusest minna nädalavahetuseks mõnda Eesti linna, sai seiklus, kus mina ostsin piletid poistele teadmata kohta. Kaspar ja Silver teadsid vaid kuupäevi ja ilmateadet. 8.novembri hommikul lennujaama suundudes olid kostüümid igatahes õigesti valitud - soe koht. Check-in’i tädile teatame kohe, et ta jumala eest ei mainiks meie sihtpunkti. Ta on silmnähtavalt häiritud, et kõik reisijad peavad ikka teadma, kuhu nad lendavad. Poisid:”Meie ei pea, tema teab.” Mingil imekombel veidi konservatiivne tädi ongi vait ja poiste eemaldudes ütleb mulle vaikselt: “Pagasi saate siis Tel Avivis kätte.” Teen talle pika pai, saladus on veel üleval. Väravas on raske Istanbuli silti vältida, see tuleb välja. Poisid arvavad, et ju meil siis on 1 lühike siselend sealt veel. Kui ma ütlen, et noh päris nii lühike ja nii sise pole, läheb jälle põnevaks. Lepime kokku, et Istanbulis nad ei vaata enam ühtegi ekraani ja panevad kõr

Väga raske on leida inimesi, kellega reisimine on lihtne ja omavaheline sobivus ideaalilähedane. Suve alguses Elenaga sõpradeks saades ei oleks ma osanud arvata, et ekspromptotsusena ilmunud Horvaatia reis nii lihtsaks kujuneb. Kaks nädalat pead/jalad koos ja mitte ühtegi tüli! Reisi kokkuvõtteks võib öelda, et see kõik oli heade mõtete teekonna algus! Let's GO! Ütlen kohe ära, et ootused Horvaatia loodusele ja seiklustele olid suuremad kui see riik meile pakkus. Peale mõnda ägedat vanade majade ja kitsaste tänavatega vanalinna Euroopas lihtsalt AITAB. Olete tähele pannud, et nad on päris sarnased? Käies läbi kõik peamised Horvaatia linnad: Zagreb, Karlovac, Rijeka, Opatija, Buzet, Novigrad, Rovinj, Pula, Zadar, Nin, Split, Ston, Orebic, Dubrovnik võin julgelt öelda, et päris keeruline on meenutada, millises linnas, milline tänav oli. Jah, loomulikult on kõikides kohtades oma eripära ja meiegi leidsime need üles ;). Alustame reisi 26.september 2018 Zagrebist, mis kohe

Palju küsitakse peale pikemaid reise, miks Sa seda teed? Mida see Sulle annab? Kas Sul on kõik okei?! See viimane on minu meelest kõige kummalisem... Lapimaa puhul pole küll tegemist mingi puhkusetuusikuga, vaid 30 päeva ilma puhkepausita tööd. Tõsi, konti ei murra, aga ajust osa võtab lõpuks. 28.detsember kulgedes mööda maanteed tagasi Helsingi poole, hakkasin mõtlema, kas tulla järgmine aasta ka ja miks ma seda teen. Jah, rahakotile mõjub hästi, aga see ei saa otsuseid elus juhtida. Et siis miks? Sel aastal andis Lapimaa mulle mitu uut ja ägedat sõpra, special thanks to Ana, Matt, Maaike, Mikko and Jarno, kellega on juba mõned tuleviku-missioonid paika pandud. Kõige olulisem aga on vast õpe, mida koolist ei saa. Eriala võiks olla “sissejuhatus luksusturismi” ja spetsialiseerumiseks “rahu säilitamine”. Elades turismirütmis kaob mõnikord selge arusaam, mida parajasti õppinud oled. Mõtlema hakates jõudsin tulemusele, et päris pikad loengud võiks sel teemal pidada.