Esimene nädal

Muah!

Olen vahepeal märkmikusse tublisti kirjutanud, seega Tanel, sorri, aga teksti tuli ikkagi üle ootuste palju. Kui ei jaksa, ära loe :). Et ise aru saada, mis päev hetkel on, kirjutan päeviku versiooni, kuupäevadega.

24.10.2012

Reisile head teed soovides murdis Tallinna Lennujaama kohvikutädi mu pangakaardi pooleks. Nokkis pinsettidega poolikud tükid masinast välja, tagastas tuima näoga teatades „Joogid võite tasuta võtta!“ No card, no cash, no money!

Saatjaskond Kadi, Sten ja Silver said lennujaamas käia 2 korda tänu Kaspari suurtele hügieenipotsikutele, mis paraku turvanaistele ei meeldinud. PS! Batmani vööpannal näeb metallidetektoris eriti cool välja.

Peale 3 eurost teed, 5 tundi Düsseldorfis, tohuvapohu Ryanairi kliendivaenulikus lennunduses saabusime lõpuks Malagasse. Teekond lennjaamast Malaga linna Pink House hostelisse möödus GPS’i abil vaid väikeste kõrvalekalletega. Let the trip begin!

25.10.2012

Paduvihma saatel lendlesime bussijaama, Tarifa siit me tuleme! Hipaania keele õpikud, AITÄH Tanel!, tegid isegi tee ja kohvi tellimise teenindajale täiesti arusaadavaks. „Uno cafe, con leche, por favor“. Uue Tarifa kodu parklas tekkis äratundmisrõõm, tegime eelmine aasta samal ajal samas kohas putru bussipliidil, liikudes tuppa vaatab meie korteris vastu 8 näljase näoga inimest, chili con carne uute tulijate poolt on lukku löödud.

Osades:

Kata, Kaspar – uued saabijad

Tom – ALOHA boss

Aive – Tomi pruut

Giffi – Beagle, koer, maailma ilusaim, aga totu

Paavo – Tomi sõber, paigaldab vanuritele hädaabinuppe

Kaido – Pereisa, töötab valdavalt Hiinas, iga teine lause algab „ükskord seal Hiinas“. Mõistab meie tögamist õnneks väga hästi.

Mari-Liis ehk Mann – Kaido tütar, surfab ja iluvõimleb

Abram Klaus ehk Poiss – Kaido poeg, valdavalt supleb lainetes ja joob Actimeli

Enda latti alla laskmata teeme peale linnatutvust ja õhtusööki koduse tequilaringi. Kella 2’ks öösel oleme sunnitud üheks ööks kolima Eesti purjelaudurite residentsi, kes lahkuvad öise lennuki peale, leppides meiega kokku ostu-müügi tehingu kasti veini kohta. Kerge mänglevusega saab 12 eurosest alghinnast reaalsuses 5 ja Kaido arvab, et peaksime talle autot kauplema minema.

26.10.2012

Silmad lahti, vaade lauale, minu telefon suures lombis ja pilditu. Nutumaitse suus kitkume ta juppideks ja viime enda koju lambile kuivama. Öösel oli vihm otsustanud horisontaalis aknast sisse sadada. Läbi vihmasaju veinikast kaenlas koju tormates teeb tuju paremaks just valminud hommikusöök.

Kaspari peenikesele kehale osutus meie pere kalipso ideaalseks kehakatteks, punt kokku ja laintesse hullama. Kadestamiseks: meie korterist veeni on 150 meetrit J.

Õhtuse frikadellisupi ajaks kulutame ennast korraliku linnajalutuskäiguga, koer Giffi magab juba tunde rammestunult. Parim donatsi ja nutellasaiakohvik on sisse õnnistatud!

Soodne kast veini ja Paavo brändi leiavad tee meie makku, linna minekuks astuvad läbi veel teised eestlased. Erkki sõbrannaga ja Ahto tütardega. Sõbranna tundub meid umbusaldavat....loodame, et näeme hiljem ta naeratust. Muidu vaiksest vanalinnast leiame ootamatult peotänava/nurga, kus rahvas liikleb külg külje kõrval. Tequila! Saatuse tahtel jalutan peale kõikide baaride külastamist üksi koju, väikeses linnas pole öösel kodu leidmine sama lihtne kui päeval. Eksimist tunnistades liigun algpunkti ja hakkan uuesti minema. Koduuksel lillepotis võtme jahil tuhlates kohtun teistega. Koos oleme siiski sunnitud Tomi üles ajama, võtme leidmine käib üle jõu. Loodame, et Tomi unine viha lahtub hommikuks.

27.10.2012

Äratuseks on kogu bänd kogunenud elutuppa, et jälgida viimaste öiste saabujate ärkamist. Päris piinlikud hetked. Kalipsod selga, lohed kotti, randa. Läbi lainete merele pääsemine tundub päris tricki tegevus, hakkan Kasparile lohe lennutamist õpetama. Poleks arvanudki kui pingeline töö see võib olla, aga Kaspar võtab õppust peale paari lendu, mille sooritame kahekesi poomi küljes rippudes.

Üritan ikkagi ise ka merele pääseda, kuid korduvad lauakaotused ja liitreid vett maos ning kopsudes viivad motivatsiooni kiirelt nulli. Kui süda soolast enam paha pole, saab uuesti proovida. Kohtame rannal Ema Krimmi, ropendav ja vihane versioon. Üritame tulevikus temast pilti teha, over-equipped Mom.

Kaspari ja Paavoga (Pavo on hispaania keeles kalkun) teeme Very Happy Hour baaris cupitod ja jookseme kokku eestlasest Kairiga. Ta elab siin poisssõber Pepe’ga juba 3,5 aastat. Kairi tutvustab kohalikke ööklubisi, kuid kuna need avatakse siin alles kell 3 öösel, pole me sinna veel sattunud ja tegelikult kahtlen, kas üldse on mõtet. Igaljuhul teame nüüd, kus need asuvad.

28.10.2012

Sõit UK’sse, kuningannat pole kohal. Huvitav, millal ta oma armsale Gibraltarile viimati lehvitamas käis. Täiesti uskumatu on selle saare lennujaam – liiklus autodele ja jalakäijatele suletakse kui British Airways maandub. Piloot peab raske jalaga pidurdama, et enne veepiiri pidama saada.

Maksuvabadus paneb silmad särama – soodne tequila ja tubakas. Gibraltari tuntuim atraktsioon on kindlasti ahvid, keda on mäe otsas tohututes kogustes. Esimene tegelane sammub vastu juba vanalinna servas, meie esialgu rõõmsad näod muutuvad paanikas karjuvateks kui pärdik hüppab tugevate kätega sikutades kinni Manni pluusi ja pähklipakki enda valdusesse kisub. Peale Kaido sama agressiivseid jalaviskeid ahv taandub, kuid jätab jälje Kaido valvsusele, kes ülejäänud päeva meid närviliselt tagant utsitab ja keelitab.

Trammiga mäkke, jala alla on plaan, ahvide kartuses nuumame ennast kotis lõhnavate banaanidega.

Algselt täiesti hirmuäratavana tundunud tegelased muutuvad suurtes kogustes täiesti mõistlikeks, eriti armsad on emmed oma minibeebidega. Inimesed küll nii loomulikult oma lapsi ei hoia. Ilmselt ka ei otsi tavaline eurooplane nii loomulikult kirpe oma kaaslase karvadest. Ettevaatlik tuleb olla, Wild animals siiski. Üks väike tüdruk saab hammustada äkiliste liigutuste tagajärjel, veri väljas.

Pannes naisele pähe pähkli kahepoolse teibiga, saab temast ideaalnaine peale ahvide kraapimist pähkli kätte saamiseks. Ehk Paavo unistus ideaalnaisest – poolearuline.

Pühapäeva õhtuti on ECO Centeris live bänd, pitsa ja veiniga naudime kohaliku naisvokaali imekspandavat häält. Püstine aplodeerimine eestlaste poolt garanteerib Kasparile tädi sooja ja suure kallistuse.

Reelika ja Silveri kingitud Hispaania keele õpikus (1000 kõige olulisemat sõna) on parim ja vajalikum lause: Te olete oma vanuse kohta liiga paks“. Peale häid pitsasi ja hommiku/õhtusööke võib seda vabalt minuga tutvudes öelda.

29.10.2012

Tuul puhub Levante suunalt, maja ees pole mõtet lohet üles panna, suundume parema spoti otsingutele. Valdevaqueros it is. Olud on keerulised, sõit suunaga merele, puhanguline tuul. Mann teeb kiired katsetused, mille tulemusena loobun vette minemisest.

Randa saabub kõigi surfarite EMA, Krimm. Selgitamaks tema ja ta 2 turvamehe päritolu käime kordamööda nende lohede keskel seismas ja kuulamas. Leedu või Ukraina, idaplokk igatahes...eriti arvestades trügimistaktikat parklas. Ema kihutab vees, arusaamatu kalts sabas ripnemas, kaotab laua, kamandab kohaliku jüngri päästeoperatsioonile. Tom kihutab videokaameraga kohale, Ema on lindil!

Kadiga oleme kokku leppinud Skypeõhtu, mis on päris aeglane, arvestades, et meie korteris teeb 1 telefon wifit 8’le seadmele. Tehnika pole selle reisi teema, iga päev kuivab lambil midagi, kaotused on tabanud kõiki. Eriti kurb, et Tomil fotokas lausa ära varastati. Win-win, minu telefon hakkas tööle.

Kuritegevus on teemas, Erkki auto tehti lohedest öösel tühjaks. Tegevusjadast käis läbi varas, poisikestest turvameeskond, proov röövida veel üht eestlaste autot, kokkulepe pätiga, 50 eurot valuraha. Varustus on jälle autos!

30.10.2012

Pannkoogid, vihm, märkmik, arvuti. Päev ECO Centeris ökointernetiga, oavarrest tulev ladin ei võimaldanud tunde koju liikumist. Kaido pere asub täna teele Eestisse, meid jääb nüüd 5.

31.10.2012

Päikese ja veini saatel alustame Kaspariga teed miljonäriks saamise poole. Olles korteri köögis ringitõstmise tulemusena korraliku pardaki korraldanud võtame EMT Appmiljonäri idee linti. Viimased kaadrid filmime kodutoidupoes SuperSol, Eestis oleks ilmselt ammu terve G4S kohal kaamerat kangutamas. Paavo EMT aegsete tutvuste abil lennutame video Youtube’ga sekundi pealt hiljaks jäädes EMT kanalitesse.

Halloween, tuju on ülev, äratame Tomi ja Aive. Millegipärast peetakse meie pundis parimateks kostüümideks plaastreid täis nägu ja puuviljavõrke mütsidena. Team Nelly asub linna vallutama. Edasine on naguke segane: kaotatud ja samas leitud sõbrad, tantsud, inimesed.....midagi veel. Õhtu kaotused – miinus ühed prillid, kahed tubakapaberid ja Iphone. 

App: http://www.youtube.com/watch?v=CtQD80aJK74

Seoses Kaspari telefoni kadumisega on läinud ka peaaegu kõik fotod esimesest nädalast :(.

Mõned siiski: